Silt Riiga – 16km. Hästi. Leppisime kokku et EI satu JUBA masendusse. Tõmbasime Eesti lipu välja. Kõndisime kuskil 46 meetrit kui üks vene mees hõikas meid tee äärest. „Estonki“ vms. Me ei lasknud tal ennast korrata ja läksime lähemale. Tuli välja et teine auto mis tee ääres seisis oli eestlase oma, kes sõitis Vilniusesse. Tüüp oli nõus meid peale võtma. Eestlane andis venelasele oma kaubikust vaipu üle, see oli nende kokkusaamispunkt. Jooksime tanklasse, tankisime ennast coca lightiga. Sõitsime temaga läbi Läti-Leedu piiri. Pärast piiri peatas meid Leedu toll, kes binoklitega tee ääres nillivad välismaa autosid et altkäemaksu endale sebida. Küsis dokumente. Ka meie omasid. Mariana dokumendid olid tema seljakotis, minu omad rahakotis. Esimese ropsuga ei leidnud ma oma rahakotti üles. Närvid läksid ühe sekundiga läbi. Peast käis poole sekundiga läbi kuidas ma jätsin oma rahakoti Läti tanklasse ja kuidas me peamegi Leedu policijasse minema ning sealt tagasi Eesti. Rahakott oli ikka olemas. Wuu-fucking-huuuu!!!! Sõitsime edasi. Üritasin oma hingamist taastada . Hea õppetund igal juhul. Eesti juhiga rääkides saime aru, et meil ei ole mõtet Vilniusesse minna, kuna kogu liiklus käib läbi Kaunase ja linnast välja saada on samuti raske. Läksime eesti tüübiga lahku Panevezyse lähedal. Tema tee jätkus Vilniuse poole, meie oma ikka mööda E67-t. Eestlasest me palju teada ei saanudki. Ta sõidab tihti Tallinn-Vilniuse marsuudil ja veab vaipasid. Jätsime hüvasti.
Pidime kõndima üles tee peale,et saaks hääletada ja samal ajal ei jääks ise rekkate alla. Olime jätnud oma viimase suitsupaki eestlase kaubikusse. Tanklaid läheduses polnud. Järjekordselt närvid läbi. Õppetund number 1: Hoia oma kuradi dokumente ja suitsupakki kasvõi püksis kui vaja!!!!!!! Jõudsime üles tee peale, olime ühe kilomeetri kõndinud, kohvik800m. Luksus. Samal ajal hääletasime edasi. Suur rekka peatus. Eesti numbrimärgiga. Janek. „Tere, kuhu sõidate?“ - „Prantusmaale välja“. Sõna otseses mõttes lendasime rekka peale. Õppetund number 2: Euroopas hääletades on Eesti lipp sama tähtis kui Euroopa kaart või mugavad jalanõud või hea tuju või meigikott:D. Eestlasi sõidab palju ja vähemalt välismaal pole eestlasele parim söök teine eestlane. Poolas hääletades tasub üldse sini-must-valget nähtaval hoida, seda õpetas meile juba eestlasest vaibamees, sest kuigi poolakad ei salli ei lätlasi ega leeedukaid, siis eestlased on neil au sees. See on nii tänu ajaloole, kui Esimese Maailmasõja ajal käisid paljud eesti sõjategelased poolakatele oma teadmisi edasi andmas. Ma ei tea kas see oli ka nii. Aga igal juhul ilus jutt on.
Janek on 33 aastane mulk, kes on Prantsumaa vahet sõitnud poolteist aastat. Enne seda sõitis Itaalias. Talle meeldib õllet juua. Eriti Leedus ja Poolas, kus politseile vahele jäädes altkäemaks on odav. Janek on nagu päris rekkamees.:) Põlvini, heledad, määrdunud teksad ja mittemidagi ütlev T-särk. Rekkamehe nokatsit tal ei ole. Aga tal on mitu resti eesti õllet taga. Pluss viinad ja šašlõkid külmkapis, sest Janek saab kolmapäeval 34 aga pidu toimub laupäeval. Ühesõnaga laupäeva me kardame:D Tal on õla peal poolik tätoveering. Täiesti lambi koha pealt on poolikuks jäänud, sest vend sodis selle talle ja masin läks poole pealt katki. See oli umbes kümme aastat tagasi aga Janek on niivõrd kiire elutempoga ja pole aega leidnud et seda lõpuni teha:D. Janek on armsalt ohmu aga asjalik. Ta solvus meie peale esimesel õhtul. Me ei lubanud tal enam juua, nõme oli niimoodi ema mängida, aga üks möödasõit oli ikka väga napp ja kraavi äärest läbi. Suures rekkas tundub see eriti õudne. Rekka ise on seest veidi räpane. Mitte et me kurdaks, absoluutselt mitte. Vanades moosipurkides on suhkur, kohvi. Seepi hoiab Janek tühjas suitsupakis. Ülemine osa on kaunistatud punaste jõulutuledega. Õhtuti jätab see odava bordelli mulje. Akna peal istub Hiireke. Selline odav Iloveyou südamega mömmi, st. hiir siis. Hiireke on nii boss, et tal on enda suur nimesilt. Klaasid on ääristatud tumesiniste, laineliste kardinaribadega. Pissile küsides peame alati meelde tuletama : „Me oleme naised, sõida vetsu või põõsani vähemalt palun!“, sest kui korra mainida et tahaks peatust, on Janekil pidur põhjas. Keset lagendikku näiteks.
Sõidame paaris Tomiga, kes on Janekiga samast firmast. Tomiga peavad nad läbi raadio pidevalt sidet. Millal saab mööda sõita, kas ees mente on ja et kui värdjad kõik aeglased juhid on. Peatusime kuskil Leedus tanklas et 45 minutiline paus teha. Ainuke miinus rekkatega sõitmise juures on pausid, mida nad tegema peavad. Nelja ja poole tunni pealt tuleb 45 minutit pausi teha ja pärast üheksat tundi sõitmist on vaja üheksa tundi pausi teha. Tom on muhe, õllekõhu ja puukingadega tüüp kes vürtistab meie sõitu raadioteadetega, mis kubisevad rekkameeste huumorist. „Kas teate, mis poolakad leedukate kohta ütlevad?“-“Ei, räägi.“-“Kui poolakas poleks siga n****nud poleks leedukaid sündinud.“ „Oi putsi, oi vabandust väljenduse eest.“ jne. Tom lubas vähem ropendada. Praeguseks pole ta oma lubadust pidanud:D. Janekile meeldib eesti muusika, ja üldse on ta väga kursis kõige ja kõigiga. Talle peale vaadates ei pakuks elu sees, et tüüp vahest mõtiskleb, kas Lady Gaga on mees või ikka naine.
Poola piiri ületades saadeti meid röntgenisse. Rekkad vaadatakse mingisuguse masinaga läbi. Meie saime puhtalt läbi. Tom pidi mõlemad küljed lahti tegema. Poolakad otsivad laadungite vahelt salasuitsu. Nägime poola tollis esimest ilusat meest. Tollionu nägi meid samuti. Janek tuli tagasi Tomi abistamast, nägu peeretas peas. Poola tollimees oli küsinud et kas Janek on türklane, kaks naist korraga kaasas. Rekkalitside tunne on meil kogu aeg. Janek on meie üle silmnähtavalt uhke. Helistab oma sõpradele ja räägib, kuidas see reis on palju lõbusam sest tal on kaks ilusat eesti tüdrukut peal.
Esimeseks päevaks lõpetasime sõidu ühe ajal öösel. Olime jõudnud Łomźasse. Parkisime rekkate parklasse, mehed hakkasid õllet laskma. Janek jääb väga kiirelt täis. Pärast ühte õllet juba tuikus. Enam me ei imestanud tema sõidustiili, rekkas oli kuuesest pakist üks alles kui Leedus temaga kokku saime. Tom ostis meile baarist fantat, käisime vetsus pesemas ja hakkasime magama sättima. Meie magame all kitsamal voodil, Janek üleval. Meil oli võimalus ka üles minna, kuid see koiku pole seal väga suur ja öösel alla kukkuda oleks naljakas küll, aga Janek saaks sellest äkki valesti aru:D Meil on üks padi kahe peale. Täna magasin mina padjaga, homme Mariana. Iroonia on siinjuures suur, sest Janek veab patju ja tekke:D. Halleluuja. Magada oli üllatavalt mugav kuigi Mariana varbad olid minu suus ja vastupidi. Kõrvuti me siia alla ei mahu.
Hommikul tegime kohvi ja võileibu. Võiks pakkuda, et Janek polegi niii alkoholik, kuna ta oli Eestist ka söödavat kaasa ostnud. Käisime ennast parkla vetsus korda tegemas. Pesin oma stringe ja need jäid kraanikausi torusse kinni. Ma ei taha sellest täpsemalt rääkida:D Nüüd sõidamegi Poolas. Linnade nimedest on raske aru saada, poola keel ei ole meie lemmik. Õhtuks jõuame Poola-Saksa piirile. Janek tangib seal ja saab selle eest pesutalonge, mis lubas meile anda. Tom ja Janek lõõpisid et saame jah dushi alla, aga ruum on kõigil ühine ja me peame poola rekkameeste selga pesema. See ettekujutlus ei olnud hea. F.U.I :D Parkla juures peaks olema umbes kilomeetri kaugusel küla baar. Käime pesus ära ja lähme peole.:D
Prantsusmaale, Metzi, jõuame esmaspäeva hommikul kell 9. Sealt üritavad nad meile läbi raadio leida rekkajuhti kes sõidaks Hispaaniasse. Pariisi me arvatavasti ei näe. Teie kõigi õnneks, teil jäävad nägemata meie jube klitsid poseerimised Eiffeli torni taustal:D Kardame veidi seda hetke, kui meil tuleb pähe et „mida kurrradit me ennast siia toppisime ja kurrrat kui hea oleks kodus olla.“ Loodame et see on võimalikult kaugel või jääb üldse tulemata.
PS! Eile panin kuskil Leedus Stardi kõnekaardi sisse, et Eestisse helistada. Tegime kiired kõned. Öösel saime Poola parklas netti. Kristjan ütles msn-s et ta ei saa mulle miskipärast ikka helistada. Lugesin just nüüd Smardi kõnekaardi brošüürikest : „Enne reisile minekut pea meeles, et uut vastostetud Smart kõnekaardi stardipaketti välismaal olleks aktiveerida ei saa. Et saaksite välismaal olles helistada ja kõnedele vastata, on vajalik, et teeksite eelnevalt kavõi ühe kõne Eestis.“ Leedu on järelikult pooleldi Eesti, saame vähemalt välja helistada. Õppetund number kolm: reisile eelneval õhtul joo vähem ja tee kodutööd. Palju õnne meile:D.
Minu tänased tervitused lähevad Kristale. Lihtsalt, niisama;)
Mariana magab praegu, tal jäi ikka unest väheks, seega ta ei tervita kedagi.
PPS! Meil on ajavahe ka tekkinud, rändasime ühe tunni ajas tagasi. How cool is that.:DD
(reedel, 3.juulil, 12.39, Łovitzi külje all)
No comments:
Post a Comment