Ärkasime veidi enne üheksat. Pessu me ei jõudnud, pidime sõitma veidi eemale lattu, kus Janeku „kuut“ tühjaks tehti. See läks kiiresti. Janek viis meid umbes 5 kilomeetrit Pariisi ringist eemale, tanklasse. Võtsime oma kompsud ja jäime tanklasse, Janek sõitis ära. Päris imelik oli seal olla, üle pika aja olime kahekesi ja pidime kotte tarima. Sõit siiani oli meid täielikult ära hellitanud. Välja arvatud viimases Saksa parklas kus sain oma esimese trauma. Sealsamas kus Janek peksa kunagi sai. Läksin pimedas põõsasse läbi kõrvenõgeste. Jalg annab siiamaani tunda, imelikult kipitab.
Tanklas võtsin Eesti lipu ja käisin kõik rekkad läbi. Kes ei rääkinud sõnagi inglise keelt, kes sõitis ainult 50km edasi, kellel oli naine kaasas. Saime ühe taanlasega nõusse. Tema sõitis Lyoni. Tal oli üheksa tunnine paus pooleli, nii et kui me viie tunni pärast poleks kellegi teisega minema saanud oleks tema meid aidanud. See meid väga ei vaimustanud. Lyon ei ole väga kaugel Metzist, pluss viis tundi tanklas passimist. Läksime juba vaidlema kas minna hääletama tee äärde, sest neid rekkaid ei voorinud seal tanklas üldse palju. Jõudsime umbes pool tundi passida kui tanklasse keeras sisse eesti numbrimärgiga rekka. Andres. Järjekordne tänu meie eesti lipule. Andres lehvitas meile ja jäi seisma. Jooksin kohe juurde. „Tere!“, nii äge on välismaal eesti keelt rääkida:) „Tere, kuhu sõidate?“, „Hispaaniasse.“ Tegelikult ei olnud ta üldse nii vaimustuses meie peale võtmisest. Kaks lisainimest rekkas on üks liiga palju. Nüüdseks ma juba tean et ta on lihtsalt selline korrafriik. Ta rekka on piinlikult puhas, täielik vastand Janekule. Meile meeldib räpasus rohkem:D Seal saime ennast mugavalt tunda ja ükskõik mis pidi olla ja SUITSU TEHA. Siin ei saa. Loodame kahe päevaga kohale jõuda ja selle lihtsalt üle elada:)
Andres sõidab Hispaaniasse, Murcia lähedale, kui sinna jõuame oleme põhimõtteliselt kohal ka:) Aga kui me Malaga silti peaks üks hetk nägema, selle peale võtame lonksu odavat Poola viina, mis meil kotis veel on. Igal juhul tundub asi kahtlaselt lihtne ja kiire?! Selline tunne et miskit pidi peaks ju midagi peesse ka minema. Või ei peagi? Kes ütles tegelikult, et peab? Ei peagi.
Üks asi veel, ikka nõmedalt kallis on siin. Eriti tanklates kus me alati peatume. Kaks topelt kolmnurk võileiba, eesti rahas 120krooni. Nälga ei viitsi ka tunda.
Prantsusmaa on ilus. Varsti jõuame Nancysse.
6.juuli Prantsusmaal.
No comments:
Post a Comment