Have a great day for you!

Jõudsime teisipäeva õhtul, ehk siis nädal tagasi Fuengirolasse. Aeg tõesti lendab siin. Elame koos Leonardo ehk Leo ja Inma ehk Bitchiga. Leo on 32-ne, Kolumbiast pärit ettekandja. Inma on 27-ne, päris Hispaanlane. Inmal on värske armastus, umbes kahe nädalane, tema kutt on siin kui Inma on siin. Alati. Bitch on ta sellepärast et ta ei oska inglise keelt. Seega me ei saa aru mida ta räägib meist. Bitchi tiitli teenis ta esimesel päeval kui tõstis meie fööni naiste pissuaari. Korter ise on hästi kena. Meil on kõige suurem tuba. Esimesel õhtul olid siin veel Leo töökaaslased Tony (iluspoiss), üks-paksem-tüüp, ja Alina. Alina on Riiast pärit aga kolis Itaaliasse juba kuue aastaselt. Leo ütleb, et Alina ei ole tema tüdruk aga Alina käib peaaegu iga päev siin, nad söövad, siis on umbes pool tundi Leo toa uks kinni ja siis käivad kordamööda dushi all.
Järgmisel päeval läksime jälle cv-sid jagama. Käisime mõnes kohas. Ikka mitte midagi. Samal õhtul mõtlesime et lähme vaatame klubidesse ka. Kusjuures siin on tunne et nö. majanduslangus vähemalt klubisid ei ole puudutanud. Läksime sisse ühte klubisse ja küsisime kas me PR-dena saaks tööd. Sami (mänedzer/barmen/turvamees) vastas kohe, et millal alustada saate. PR-d ehk flaierid on siin igal klubil. Lihtne seda tööd saada on sellepärast, et tegelikult on seda raske teha ja niisama flaierite jagamine ei tööta. Flaierist on kasu siis kui annad selle inimesele ja ta reaalselt ostab vähemalt ühe joogi klubist. Alustasime järgmine õhtu. Enne käisime Leoga ühte kaugemasse hotelli cv-sid viimas ja Tony juures istumas. Tony jootis meile Ungarist pärit viina taolist kraami, mis tal endal alla ei läinud. Meil töötab põhimõte et alkohol on alkohol.
PR-i tööks on seista tänaval või klubi ukse peal ja hakata inimestega rääkima. Umbes nii: tere, mis tänased plaanid, meil on täna siuke-ja-siuke pidu, kui sisse tuled siis võime hiljem midagi kahekesi teha.:D (tõlge lollidele: see oli nali:) Kui Tallinnas oleks flaiereid, töötaks see võib-olla päris hästi, siin on aga inimesed flaierite poolt lausa ära tüüdatud.

Läksime veidi klubist eemale ja otsustasime et saame hakkama ja et meile ei tee see otseselt ju midagi kui keegi meid näiteks perse saadab. Tegelikult polnud asi nii hull. Kõik kelle nö "ohvriteks" valisime olid sõbralikud ja võtsid flaierid. Iseasi kas nad kõik klubisse lähevad. Need, kes tahavadki klubisse tulla hakkavad enamjaolt meid kaasa kutsuma ja võtavad hästi isiklikult et me just nendega rääkima läksime ja tahavad välja teha. Kuna me alustame tööd Long Islandit lürpides, siis parem on üritada veidi vähem juua.
Esimesel töö-ööl saime tuttavaks kolme India mehega.:D (jah, võite naerda):D Igal juhul unustades fakti et nad on Indiast ja sealt kaasa võtnud kogu oma kommete pagasi ja fakti et nad näevad välja nagu Indiast, on nad päris toredad.:D Kohe tuleb õppetund number-ma-ei-tea-mitmes, ööklubid on vahest väga head kohad et tutvusi saada. Kõik inimesed ei ole klubides täis. Eriti näiteks inimesed Indiast, kes üldjuhul ei joo. Loomulikult räägime seal peaaegu kõikidega et me otsime tööd. Ka nende India omadega. Nad kolmekesi olid kõik nõod. Rääkisin pikemalt ühega nendest, ma kirjutaks nime ka kui ma mäletaks.

Igaljuhul Mister India pakkus mulle oma restoranis tööd. Neil on kahe peale vennaga üks resto meie klubi taga. Mul hakkas veidi kahju rootslasest kelle ta sellepärast järgmine päev lahti lasi. Aga nii ongi, ühe õnn on teise õnnetus. Minu õnn siis seekord:) Rootslane palus pikendust et kuu lõpuni saaks tööl olla. Alustan seal esimesel augustil. Palju õnne mulle, et ma ei pea oma CV-sid linna peal enam jagama, teen peo varsti ja põletan ülejäänud CV-d ära.
Eile me tööle ei jõudnud. Jäime poolel teel kluppi lihtsalt istuma ja rummi lahendama, kui kella vaatasime oli juba piinlikult hilja.:D
PS! Tänased "lihtsalt-niisama-tervitused" lähevad Mihklile, kuna ta ise palus seda. stupid as stupid can be ütleb:
ja kle mind voiksid ka nagu lissalt niisama oma blogis tervitada